Bryce kanjoni muinasjutt

Umbes 350 miili (= x 1,6 km) Loganist lõunapoole jääb järjekordne imedemaa. Kristi unistas, et kõik tema sõbrad saanuks meiega koos seal olla ja mina olin sõnatult sama mõttega meeletult nõus.

Salt Lake City, rahvuste esitlus, jalgpall, Kennecot vasekaevandus

Nii oligi - pika n2dalavahetuse (kolmep2evane koolivaheaeg) ekskursioonid viisid meid Salt Lake City'sse Utah Kapitooliumisse (osariigi valitsus), Loganis ameerika jalgpalli vaatama ja Kennecoti vasekaevandusse. Lisaks v6tsime ise ette oma ryhma (21 inimest) rahvuste peo, kus k6ik 12 riiki/rahvust enda maad esitlesid. 2 eestlast n2itasid k6rget :) IKT taset T. Padari (Welcome to Estonia) muusikaga videot n2idates, pakkusid k6igile kohaliku hapupiimaga kama ja yritasid Oige ja vasemba tantsu 6petada. Kas pole originaalne?
Vasekaevandus...ja veel maailma suurim...6petlik. V2lja n2gi nagu l6putu Kirde-Eesti kaevandus, ainult sygavuseks olla m66detud kohati yle kilomeetri. Pahupidip66ratud m2ed nagu ikka, kymnete tonnide raskused kallurid jm masinad paistavad k2rbestena. Muuseumi poest ostsid 12 rahvuse esindajad kokku hunniku disainitud vaske, eks n2is, kas lennujaamade v2ravad neid enda kylge ei naksa.
Jalgpallimatshil oli l66gastav loll olla: kuna reegleid ei teadnud ja mehed platsil nii kiiresti kui meil yhte palli taga ei ajanud, l2ksin 1. poolaja l6pul suuremate syymekateta hotelli siruli. Aega unelemis6nneks siin ju tihti ei pakuta.

Yellowstone

Vana avarus
sügav salapära, toss
taevalik põrgu.

Loganist ca 6 autosõidutunni kaugusel on Yellowstone - maailma esimene rahvuspark (1871). Üritasime kahe pika päevaga sisse hingata ja igaveseks endasse koguda niipalju kui võimalik. Kõik käivad Old Faithful'i juures, sest ta on ju usaldusväärne, purskab iga 92 minuti järel (+\- 10 min). Teiste geisritega on lugu ennustamatum - seega põnevam. Lõpmatusse auru sukeldusime Grand Prismatic Hot Spring'i juures. See kirjeldamatu kuumaveeauk maas, mineraalidest tekkivad looduse loodud skulptuurid ja termofiilide (kuumaveeallikate bakterid) tegevusest kujunev värviline plöga oli kõige muu suurepärase kõrval mu lemmikuks. Mammoth Hot Spring võlus oma suurte terrassidega, Yellowstone' kanjon ja joad oma jõu ja haaramatusega, podisevad mudaaugud (no, geograafid ütlevad selle kohta küll teisiti) kõnelesid kutsuvalt. Ime. Lihtne.

Koopad, kanuuretk ja omasse elementi

Nädalavahetuse ekskursioonid toimusid linnukaitsealale (Birgham) ja Timpanogose koobastesse, veidi vaba aega saime ka Salt Lake City's (ca 2 tundi sõitu Loganist). Koopad olid suhteliselt kõrgel mägedes (ronisime ca tunni), 6700 jalga kõrgusel (no, vist ca 2100 m merepinnast). Imeliste moodustiste imetlemise kõrval ei jõudnud ära oodata, millal stalagmiit stalaktiiti embab. Aga Tai õpetajatele oli sealne lumetötsak nende elu esimene lumi. Kas teie arust saab olla kedagi, kelle jaoks lumi nii palju rõõmu valmistab?
Kanuuretk märgalal oli ka paljudele esimene mõlaga vehklemine vee peal. See on selle poolest huvitav, et isegi kui oskajam püüab edasi j(s)õuda, oskab oskamatum kõigest jõust vastusuunas vehkida. Aga ilusa loodusega ja hea ilmaga jäid kõik rahule.

Esimene koolipäev oli sooja vastuvõtuga ja üllatav. Väike test: Kumma maa põhikooliga on tegu, USA (Utah state) või Eesti?
Õpilased (6.-7. kl!) ei püüa tunnis üldse käratseda; paljud õpilased soovivad ainealaselt lisa küsida, hoides kätt kannatlikult kasvõi minuteid üleval; Hoolimata (selle kooli) vaid 3 minutilistest (!) vahetundidest õpilased ei hiline (söögivahetund 30 min); õpilaste väikseid kodutöid kontrollib õpetaja iga päev; kes pidevalt jännis, jääb peale tunde või saadetakse nõustaja juurde; igal hommikul on nn power-up pooltund (ehk ca klassijuhataja tund), mil õpetaja jälgib edasijõudlust; ... Küll tahaks ka, et eestlaste tuimad lapsed :) tahaks nii palju küsida ja viitsiks kätt suu kinni ülal hoida.
Nojah, eks me olime esimesel päeval natuke välismaised staarid ka. Kõige populaarsemad küsimused õpilastelt Eesti kohta tundusid olevat: Mis keelt te räägite? Mida te sööte? Meie, 2 kõhna eestlast pidime tõestama, et me üldse midagi seal kaugel maal sööme. Muidu jäävadki arvama,et me ainult külmetame, ise sealjuures vene keeles oma vaese elu üle vandudes.
Timpanogos koopad ja SpringCreek põhikool (6.-7.kl ainult) on PhotoPeach

Vananaistesuve moodi

Meile korraldatud ekskursioon lähiümbrusse möödus suvise ilma, kauni looduse ja tüütuseni pildistamise tähe all. Uskuge, eestlased on viimatimainitud tegevuses võrreldes teistega tagasihoidlikud, eelistades enamasti ka ilma kaamerasilmata vaadata, kuhu nad on sattunud.
Logan Canyon, Tony Lake, Bear Lake on PhotoPeach

Kangem kraam Utah’ moodi

Nagu Urmas juba kusagil mainis, erineb Utah teistest osariikidest oma monoliitse mormoonide kogukonna poolest. Mormoonid aga väldivad igasuguseid sõltuvust tekitavaid aineid. Narkootikumid ja alkohol kuuluvad lausa loogiliselt antud kategooria alla. Veidi ebatavalisemana võib tunduda, et selleks peetakse ka kohvi ning teed. Head kohvi on selle osariigi ’kohvikutest’ raske leida ning kohalike ’Earl Grey’ kotikeste sisse on bergamoti kõrvale teepuru suisa unustatud lisada. Kohvijoomisest loobununa ning rõõmsalt tee peale üle läinuna jääb ka sellest suhu vaid maitse nagu oleks umbses autotöökojas kopsud kohalikku õhku täis tõmmanud. Lubatud on igasugused taimeteed, kuid see kohvisõltlast vast vähe lohutab.

Alkoholiga läheb lugu veelgi keerulisemaks. Kanget alkoholi (sh ka veini!) müüakse Utah’s vaid selleks ranget litsentsi omavas poes (ma ei imestaks, kui Loganis oleks neid kokku üks). Sarnaselt nädalavahetusele omasele tegevusetusele on need poed pühapäeviti kinni. Lahja õlut seevastu on võimalik osta ka suurtest (rõhk sõnal ’suurtest’) toidupoodidest. Olles veebist pea viimse kui ühe pühapäeva kohta käiva FAQ sektsiooni läbi lugenud, suundusime julgelt kohalikku Walmarti (s.o. kaubamajja, mida kõige enam iseloomustab kauba kvaliteedi ja hinnavahemiku pöördvõrdeline seos kvaliteetpoega võrreldes). Kõik sujus ladusalt. Otsustasime Budweiseri kasuks – kohalik õlu ikkagi... Külmkapi peal oli vaid hoiatav silt, et tegemist on alkoholi sisaldavate jookidega ning enne jooma asumist tuleks sisuga lähemalt tutvuda. Kassa juurde jõudes tabas rõõmsaid poodlejaid aga shokk – õlu konfiskeeriti kurja kulmukibrutuse saatel, sest pühapäeviti PÕHJA Loganis õlut ei müüda. Kui soovite, siis sõitke, palun väga, LÕUNA Logani Walmarti ja ostke niipalju märjukest kui soovite.

Ma pean kindlasti siinkohal lisama, et tegemist ei ole rahvusvaheliste kuivanud kurkudest desperaadodega, kes meeleheitlikult keelekastet otsivad. Lihtsalt kui miski on nii keeruliseks tehtud, tekib sportlik huvi probleem lahendada. Mis me nende õlledega peale oleks hakanud on iseküsimus, sest ülikoolilinnaku territooriumil on alkoholi tarvitamine rangelt keelatud ning purjuspäi ringikolamine läheb maksma rohkem kui elu – sind ootab ülikoolist väljaviskamine :)

Suur Soolajärv, Antiloobisaar ja oktoobripäevitus

01. oktoober. Euroliidu juhiload ja pangakaart näpus kõmpisime Avise autorendi poole Loganis, oma tellitud väikeauto järele. Teadmata, kas kõik sujub. Sujus nii, et võin taas oma väikest kodumaad kiita - süsteemid, mida siingi vajame, toimivad ja on tunnustatud. Vajutasin (minujaoks ikka üsna suure auto) Dodge käivitusnupule ja teekond teemal "Vaatame, mis ette satub, aga Soolajärves tuleb ujuda" viis meid Loganist lõunapoole. GPS oli ikka abiks, sest isegi siis, kui teed tead, on tore, kui keegi tädi sinuga vahel räägib.
Viisakusest vastad ka ja mõtled, kuidas ta sealt satelliitidelt nii hästi näeb, kuhu me peame pöörama. Tädi hea omadus on ka, et ta oskab vait olla.

Meie hämmastuseks ei teadnud mitmed kohalikud (nt kohvikupidaja ja autorentija), kust kõige paremini Soolajärve juurde saab või mida vaadata, sest nad lihtsalt polnud eluski seal käinud. Sellest esialgu veel midagi suuremat üldistamata leidsime Noore Naise Džiibiga (ehk läheb ka edaspidi vaja, lühendan siis NND), kes Antiloobisaart kiitis ja sinna juhatas. Kõik sellel päeval ületas meie igasuguseid lootusi. Isegi reisi lõpus kohatud 2 antiloopi, keda pidi saarel kirjade järgi massiliselt kohtama.
Antelope island on PhotoPeach



Suurest Soolajärvest puudub vete väljavool. Sissevoolavad jõed toovad mineraaliderikast vett juurde, kuumuse tõttu toimub pidev aurustumine ja nii soolad paigale jäävadki. Järve soolsus kõigub piirkonniti 4 - 25 %-ni (st kuni 250 promilli), mis on Surnumere soolsusest natke vähem (seal ca 35%). Ujumispaigas püsisime siputamata veepinnal küll. Kasutasime rannarõivastena uhiuusi tavatrussikuid ja tegime näo, et meil ongi nii kombeks. Niikuinii polnud meie paljad valged ihud ja pikem jahedamas vees viibimine siin sellisel aastajal päris kohased, asi see väike riietuse "rahvuslik" eripära siis! Oktoobripäike võttis meid, kolme eurooplast, korraks rannas ka mõnusale unele, nikaraagualasel on sellisest palavusest muidugi kõrini ja tema otsis varju.
Päeva lõpus kohtasime ka saare nimiosalisi ja paari pühvlit, kes täitsid seega 2 viimast linnukest meie päevasoovide ennustamata reas.